Tee Kaplinna

Kätte jõudis kauaoodatud päev - 2. novembril 2023 alustasime reisi Kaplinna. Meie esimene suur perereis. 24 päeva Aafrikas. Valmistunud olime juba ca 3 kuud ja läbinud kõiksugu kadalippe - äkki see tähendab, et reis ise kulgeb ladusalt? 🤞

Reisisellid Tallinna Lennujaamas

Võiksin, aga ei taha pikalt kirjutada sellest, kuidas Omniva ei suutnud kuu aega meie viisadokumente Stockholmis asuvasse LAV-i saatkonda toimetada ning kuidas viisad lõpuks neli päeva enne reisi DHL-i abil kätte saime. Või sellest, kuidas Turkish Airlines nädal enne lendu meie ostetud lennukikohad ära tühistas ja topelt raha uute kohtade eest nõudis. Okei, tegelikult see lõppes väga positiivselt, sest Timo käis nendega kaks päeva enne lendu lennujaamas riidlemas ja saime tasuta mugavamad kohad. Tallinn-Istanbuli lennul istusime kõige ees ning Tobias magas terve lennu maha, ta mahtus veel napilt lennuki beebihälli. 

Tobias lennuki beebihällis magamas

Theodor vaatas multikaid ja saime ise natuke puhata. Istanbul-Kaplinna lennul saime teise ritta, kus hälli kahjuks polnud, aga vähemalt oli “extra leg room”. Ei taha teadagi, kui kitsas veel tagareas oli, sest me vaevu mahtusime sinna. 

Ja sekeldusi meil veel jagus. Näiteks kaasa renditud kahekohalise kergkäru üks pidur ei tööta. Pakuti kiirelt asendust ka, kuid see meile kahjuks ei sobinud. Loodan, et saame hakkama, sest käru ises on hästi mugav ja lastele väga meeldib. Ebaõnne lainel jätkates, Istanbuli lennujaamas ümberistumisel (3h) käru taga ajades raiskasime metsikult aega (2h) ja samme (6000) keset ööd, kuni selgus, et käru lennutati ikkagi otse Kaplinna. Nojah siis. Lapsed olid väga tublid, kuigi lõpuks võttis neilgi üleväsimus võimu. Theodor vantsis vapralt kaasa, eks lennukis oli kaua paigal istutud ka ju. Tobiasele oli mul õnneks kõhukott kaasas (aitäh, Liisa!). Lõpuks enam ei jaksanud ja kasutasime hiiglaslikus Istanbuli lennujaamas õige väravani minekuks tasulist elektribussi, vot ei tea täpset nimetust. Theodoril oli vähemalt tuju kohe taas hea, selline elamus. Theodor vajus magama alles öösel kl 2 Kaplinna lennul, nii kaua pidas vastu. 

Öö lennukis oli lastel rahutu, mõlemal oli järjest päris pikk nutuhoog, üles jäid ka juba 7 ajal. Aga kuidagi ikka venitasime need 11 tundi seal lennukis välja. Theodor kahjuks oksendas täpselt enne maandumist hommikuks pakutud kõrrejoogi piima välja, eks turbulentsi oli ka veidi ja see kõik kokku oli halb kombinatsioon. Niiet ei ole lihtne see lastega lendamine, aga kohale me jõudsime! 

Lennuki aknast olid imelised vaated Kaplinnale ja Table Mountainile. Lennujaamas tervitas meid ere päike ja üpris tugev tuul ning õnneks ootas meie käru meid tõesti Kaplinnas. Pagasiga läks üpris pikalt ja siis sõitsime transfeeriga esimesse ööbimiskohta. Teel kesklinna olid suurematele sildadele kogunenud sajad inimesed. Selgus, et nädal tagasi võitis LAV ragbi MM-i ning võidumeeskond on parajasti võiduturneel Kaplinnas ja fännid kogunesid, et nende bussi möödumas näha. 

Õhtul poest tagasi jalutades nägime juhuslikult meeskonna ise ka ära. Meie jaoks nii võõras spordiala, aga kohalike seas suured kuulsused.

Esimesed nädal aega ööbime südalinnas asuvas Airbnb korteris. Korter vastas ootustele, kaks mõnusat magamistuba, ruumi on palju, suur rõdu, vaikne ja turvaline asukoht. Mõned asjad häirivad ka, nagu elutoa must kivipõrand, mille Tobias kindlasti nädalaga roomates läikima nühib ja Theodori tuppa kostev tänavamüra ning see, et wifi ei levi magamistubadesse. Lastele meeldib korter väga ja võtsid kohe omaks. 

Esimesel õhtul jaguski energiat täpselt nii palju, et toidupoes saime käidud ja vajusime järjest kõik magama.