Muljed Kaplinnast

Paus venis palju pikemaks, kui plaanisin - nüüdseks oleme 2 nädalat tagasi kodus olnud. Venis, sest pea kohe koju jõudes jäid lapsed järjest haigeks. Kohe kiirelt tuletas meelde, mille eest me siit Eestist novembriks ära põgenesime. Aga kokkuvõtvad mōtted proovin nüüd siiski kirja panna. Alustame positiivsest. 

Esiteks, see imeline loodus - võimsad ookeanid, tohutud mäed, ilusad rannad, lopsakad veiniistandused ja palju muud. Laste tõttu ei hakanud pikemaid autosõite ette võtma, kuid ka Kaplinn ja ümbrus olid imelised. 

Teiseks - kliima. November ehk kohalik viimane kevadkuu oli meie pere jaoks ideaalne aeg külastuseks, sest oli parajalt soe, aga mitte veel liiga kuum. Ja muidugi Eestis oli sel ajal kõige “pimedam” periood aastas. Soojakraadid olid päeval 22-26 kraadi ringis, puhus mõnus tuuleke ja ei olnud ei liiga palav ega liiga külm. Ei olnud ka ebameeldivat kõrget õhuniiskust nagu näiteks Indias tundnud olen. Päevad olid mõnusalt pikad ja valged. 

Kolmandaks - loomad. Saime täidetud kaks suurt unistust: käisime safaril ja nägime pingviine nende loomulikus elukeskkonnas. Need olid ka Theodori suurimad elamused reisilt ja loodan, et need jäävad talle ka päriselt meelde. Lisaks pingviinidele nägime lõvisid, tiigreid, kaelkirjakuid, jõehobusid, ninasarvikuid, elevante, leoparde, sebrasid, flamingosid, jaanalinde, hülgeid, haikalu, raisid,  merikilpkonna. Nii palju põnevaid loomi, et kui kohalik taksojuht teel lennujaama küsis, et mis loomi Eestis kohata võib, siis ma ei osanud esiti üldse midagi vastata 😂 Tore oli ka see, et linnapildis hulkuvaid loomi eriti ei olnudki. 

Neljandaks - väga maitsev ja soodne toit ja jook. Kohalikud kvaliteetveinid, ülimaitsev liha, imelised mereannid, mahlased puuviljad - ja see kõik tunduvalt soodsamalt kui Eestis. Ise süüa tegime pigem vähe, sest restoranid olid väga taskukohased ja palju tellisime toitu ka koju, sest lastega oli nii mugavam.

Viiendaks - väga lastesõbralik sihtkoht. Pääsesime käruga lausa Table Mountaini otsa, käisime lastega safaril, külastasime kõiki peamisi turistiatraktsioone, käisime kümnetel mänguväljakutel, läbisime sadu kilomeetreid kärutades - lastega koos saime kõik tehtud. See oli meile endile hea kool, sest Eestis olime kahe lapsega restoranigi jõudnud vaid loetud kordadel. Saime reisilt hea karastuse. Mitte kordagi ei vaadanud keegi viltu, kui lapsed nutsid või ringi jooksid, inimesed olid väga sõbralikud ja abivalmid.

Tasakaaluks mõned negatiivsed aspektid ka. 

Esiteks - pikk tee ja tüütu viisaprotsess. Lennud olid ikka väga pikad, seega kui minna, siis kauemaks. 

Teiseks - load shedding ehk planeeritud igapäevased elektrikatkestused, mis on tingitud liiga suurest võrgukoormusest. Esimeses kahes elukohas see meid väga ei mõjutanud, aga viimases korteris oli see ikka päris tüütu. Soovitan kindlasti majutust valides sellele tähelepanu pöörata. 

Kolmandaks- suur ühiskonna ebavõrdsus ja sellest tingitud kõrge kuritegevuse tase. Tõsi - me õnneks ise sellega vahetult kokku ei puutunud, aga olime ka väga hoolsad ja järgisime soovitusi ehk hoidsime asjad peidus ega liikunud kahtlastes piirkondades. Kuid slummidest sõitsime siiski mööda ja kesklinnas nägime mitmetes kohtades ka kodutuid. 

Neljandaks - ookeanivesi on väga külm ka suvel. Kuigi rannad on imeilusad, valge liiva ja sinise veega, siis vette ilma kalipsota eriti asja pole.

Kokkuvõttes jäime kõik reisiga väga-väga rahule. Kaplinna reisisihtkohana soovitan kõigile. Olen uhke, et tegin head eeltööd ja jäime valitud majutustega ja piirkondadega väga rahule. Samuti jõudsime külastada kõiki planeeritud kohti ja midagi ei jäänud kripeldama. Kõige tublimad olid lapsed - uskumatult kiired kohanejad, kes seiklesid meiega tublilt kaasa. Reis oli paraja pikkusega ning koduigatsust tekkida ei jõudnud. Koeri küll igatsesime, aga ülejäänud kodu oli ju kaasas. Suur-suur aitäh Timole, kes meid Kaplinna viis. Esialgu olin väga skeptiline, sest tundus hullumeelne minna beebi ja väikelapsega kuuks ajaks Aafrikasse, kuid tegelikkus oli midagi hoopis muud. Loodan kunagi Kaplinna uuesti külastada, sest killuke minu südamest jäi kindlasti sinna maha. 

Aitäh teile, kes võtsite vaevaks lugeda. Tore oli meie seiklust jooksvalt kirja panna, et lähedasi kursis hoida. Eelkõige kirjutasin seda endale, sest juba praegu oli vahva postitusi uuesti sirvida ja Kaplinna meenutada. Järgmiste seiklusteni!