18. päev - pingviinid

Täna hommikul tervitas meid esimest korda siin oleku ajal vihm. Ei osanudki midagi peale hakata, olime ju plaaninud pingviine vaatama sõita, aga vihmaga rannas kõndida ka ei tahtnud. Kuna aga paremat plaani ei tulnud, siis otsustasime pika autoretke ikkagi ette võtta, eriti kuna ilm siin nii kiiresti muutub. Lootsime, et vihm möödub ruttu. Pingviinide rand Boulders Beach asub meist tunnise autosõidu kaugusel India ookeani sopis ning mõistlik oli sealt juba edasi Cape pointi ehk Aafrika mandri edela tippu sõita (40min sõit) ning teiselt poolt tagasi koju sõita. Siis jääb teele ka Kaplinna kõige ilusaimate vaadetega rannatee. Plaan oli hea, reaalsus natuke teine, sest ilm meile eriti ei halastanud. 

Tee Bouldersi randa oli imeilusate vaadetega ning vahepeal tuli päike ka välja. Parkisime auto ära ja juba nägimegi rannal esimesi pingviine. No uskumatult äge on neid nii lähedalt vabas looduses näha. Pingviinikoloonia kolis sinna 1982. aastal ning randa on ehitatud laudteed, kus turistid saavad käia neid (muidugi raha eest) lähedalt uudistamas, kuid samas neid mitte liialt häirides. Minu jaoks oli see kindlasti üks reisi oodatuim osa, sest noh pingviinid!!! Olime kõik vaimustuses, eriti Theodor. 

Rannas oli väga tuuline ja lõpus hakkas ka sadama, õnneks olime siis juba teel autosse. Lõunatasime kohalikus restoranis ja sõitsime Cape Pointi poole. See on suur kaitsealune looduspark, kuhu sissepääs meile maksis kopsakad 50 eurot. Lapsed magasid ja me nautisime vaateid. Õues puhus metsik tuul ja ühel pool oli Atlandi ja teisel India ookean. Käisime ka õues uudistamas, aga see tuul oli endalegi hirmus, lastest rääkimata. Seega me ei hakanud päris tippu välja minema, kuigi sinna viis vahva gondel. Läheduses asus ka Hea Lootuse Neem. 

Kõige ägedam osa seal rahvuspargis oli aga see, et vabas looduses liikus palju jaanalinde. Nad on nii suured ja uhked, kuigi teatavasti rumalad linnud. Muide, ka Muhu saare jaanalinnud on Lõuna Aafrikast pärit. Kas tibusid ka märkate?

Siis võtsime suuna kodu poole ja jäime tugeva tormi kätte, mida ükski ilmateade ei ennustanud. Jõudsime suure vihmaga siis selle imeilusate vaadetega Chapmans Peak drive algusesse ja muigasime, et tea kas üldse midagi aknast paistab ka. Esimene üllatus - tegemist on tasulise teelõiguga. Ja teine üllatus - halva ilmaga on tee suletud. Keerasime siis otsa ringi ja sõitsime ringiga koju. Ilusa ilmaga läheme kindlasti sinna teele tagasi. Seega ilm keeras meile paraja vingerpussi, aga pingviinid ja jaanalinnud nägime ära ja see oli äge! Lapsed olid ka tublid reisisellid, kuid mul on väga hea meel, et me siin väga pikki autosõite plaani ei võtnud 😅