3. päev - Table mountain

Ostsime järgnevaks kaheks päevaks Hop on Hop off kahekordse bussi pääsmed, mida kõikjalt soovitati mugavaks linnaga tutvumiseks. Hommikul tervitas meid selge ja soe ilm ning Table Mountain oli pilvitu. Seega siht oli selge, sest Table Mountain on tihti “laudlinaga” ehk pilvedega kaetud. 

Bussisõit oli põnev, istusime uhkelt esireas. Table Mountaini gondlipiletid ostsime netist ette ära, fast tracki pileteid ei hakanud võtma, sest hinnavahe oli mitmekordne. Ja hea oligi, et ei võtnud, sest üles saime kohe, kui kohale jõudsime ja alla minnes oli küll väga pikk järjekord, kuid meid lasti kohe peale (lapsed ja käru annavad hea eelise). Minu suureks positiivseks üllatuseks lasti meid gondlisse koos käruga ja üleval mäel oli väga suur osa teest käruga läbitav. Tobias jäi mäel magama ja saime seal rahus uudistada ja Theodoriga turnida, seega tõesti oli mugav. 

Table Mountain oli lihtsalt sürreaalne kogemus. Oled nagu väga kõrgel (1km) mäe otsas, aga ei ole ka, sest ümberringi on lagedik. Seal oli nii vaikne ja rahulik. Mul tekkis kohe võrdlus Suure Kanjoniga, sest allapoole vaadates hakkas pea ringi käima ja raske on seda suurust ja kõrguste vahet hoomata. Vaated olid lihtsalt võrratud, fotode ega videotega seda edasi ei anna. Theodorile meeldis, et sai ronida ning nägime mitut sisalikku ka. 

Sattusime seal ka vanema Eesti reisiseltskonnaga kõrvuti, tuttavat keelt sellises kohas kuulda oli väga tore. Jalutasime ja ronisime seal üpris kaua ning kui Tobias ärkas, tegime kohvikus kiire lõuna, ostsin poistele suveniiripoest särgid ja pressisime end järjekorrast mööda gondlile.

Gondlis oli seltskond vanemaid briti härrasid, kes kohe meile oma seisukohad loovutasid ja juttu tegid. Nad olid kõik ka Tallinnas käinud. Selgus, et üks neist elab Oxfordis ja saime kohe jutule. Kohtasime ka prantslasi, kes meil eile kodu lähedal käru trepist alla aitasid tassida. Maailm on korraga nii suur ja nii väike. 

Mäelt alla jõudes läksime taas punasele bussile ja sõitsime ranna poolt ringiga tagasi alguspunkti. Rannapiirkond oli väga-väga ilus ning ootan juba väga, kui sealkandis ööbime. Bussisõidu ajal väsisid lapsed ära ja tagasi Waterfrondile jõudsime kell 5. Käisime kiirelt poes kohvi ja mune ostmas ning liikusime tagasi korterisse. Timo testis täna ka meie kortermaja basseini ära. Minu ja laste jaoks oli vesi liiga külm. 

Pean lihtsalt kiitma, kui tublid reisisellid lapsed on. Jah, on väsimust ja nuttu ka, aga üldiselt on nad heas tujus, on rahulikult kärus (kahekohaline käru oli lihtsalt ainuõige valik meie reisiks) ega nurise millegi üle.