4.-5. päev

Esmaspäeval algas Timol töönädal ning seega suurt seiklemist plaani ei võtnud. Hommikul suundusin lastega Waterfrontile kärutiirule, Tobias magas ja Theodor sai kahele mänguväljakule. Need on siin väga toredad ja olime kõik käiguga rahul. Lõunaks jõudsime korterisse tagasi, et Tobias süüa ja ringi roomata saaks. Tegin kiirelt paar pilti ka, koristamisega ei vaevunud, vabandust! Esimese nädala oleme siis siin kesklinnas suures kahe magamistoa ja rõduga korteris.  

Üldiselt oleme rahul, asukoht ikka väga mugav ning hinna ja kvaliteedi suhe paigas. Lisaks ei pea me siin arvestama load sheddinguga. Nimelt elektri kokkuhoiuks lülitatakse teatud tundideks erinevates linnaosades elekter välja paariks tunniks korraga. Selleks on äpp, mis annab teada, mis päeval ja mis kellast mis kellani sinu linnaosas elektrit ei ole. Lisaks elektrile tuletatakse siin ka puhta vee kokkuhoidu meelde. Keskkonnaprobleemid igal sammul. 

Reedel kolime järgmisesse, väikese aiaga korterisse, mis asub kesklinnast ca 30min autosõidu kaugusel. See asub rannas ja rahulikus eramajade rajoonis. Seal oleme 9 ööd ning vahepeal plaanime ka auto võtta, et kaugemale ringi sõita. Viimase nädala peatume Camps Bay kuurortrajoonis.

Esmaspäeva juurde tagasi tulles, siis pärastlõunal hüppasime oma maja ees punasele turismipaadile, mis meid taas Waterfrondile viis. Sõit oli lühike ja tuuline. 

Tegime varajase õhtusöögi hollandi restoranis. Tegemist oli pigem kalli kohaga ja arve oli 46 euri, sh pokaal head veini maksis 2,5 eurot. 

Teisipäev algas sarnaselt, tegin lastega mänguka ja unetiiru, Timo jäi tööd tegema. Otsisin otseteed kesklinna ning pidime isalinnult peksa saama. Nimelt jalutades kuulsin järsku naljakat sisinat ja märkasin siis tee kõrval tiibu vehkivat vihast lindu, tema lähedal istus emalind pesal. Vabandasime ja keerasime viisakalt otsa ringi. 

Timo ühines meiega ning sõime lõunat ja jalutasime Green Market Square’le. Seal asus hotell, kus Timo 2004. aastal Kaplinnas karate MM-il käies peatus. Greenmarket Square on üks Kaplinna vanematest kogunemiskohtadest, kus on kaubeldud nii orjade kui juurviljadega. Praegu müüakse seal kõiksugu turistinänni.  Nagu tihti sellistes kohtades, oli igal letil pea identne kaup. Kahju.

 

Seal lähedal asub Kaplinna raekoda, kus Nelson Mandela 1990. aastal pärast vanglast vabanemist esimese kõne pidas. See oli tõeliselt ilus ja suurejooneline hoone, taustaks imeline Table Mountain. Google juhatas meid mingit raudteejaama kõrvaltänavat pidi edasi ning korraks hakkas veidi kõhe ka, sest silla all oli kodutute elupaik. 

 
Õhtul jalutasime taas Waterfrontile ja sõitsime vaaterattaga. Väga suurt elamust ei pakkunud, kuid vaated olid tõesti ilusad. Pärast poeskäiku (Stockmanni valik Grossi hindadega) kiirustasime tagasi korterisse, sest jalgsi pimedas liikuda ei soovitata ning värav meie kanali ja Waterfrondi vahel suletakse kl 20. Et ikka turistidel turvaline oleks.