7. päev - Robben island

Uskumatu, aga kohe saabki esimene nädal täis, see on lihtsalt nii ruttu läinud. 2,5 nädalat veel minna. Täna oleme viimast päeva südalinnas ja sihiks oli Robben island (hollandi keeles hülgesaar). See on väike saar Kaplinnast 13km kaugusel, kus asus kuni Apartheidi lõpuni 1996. aastal vangla. Siin veetis 18 aastat oma 27-aasta pikkusest vangistusest Nelson Mandela. Praegu on seal muuseum ja see on UNESCO pärand. 

Ostsime eile piletid kl 13 algavale tuurile, enne veel käisime Waterfrondis lõunal. Väga turistikas koht, aga toit oli taas imeline ja soodne. Meile mereannid, Theodorile meeldib väga siinne liha. Muide, kohalike seas on braai ehk grillimine väga au sees. Söögid on siin tōesti igati head. Timo mereannivaagen maksis 9 ja minu hiiglaslik fish and chips kohalikust värskest kalast 6 euri. 

Siis suundusime praamile, et Robben Islandile sõita. Kokku pidi tuur kestma 3,5 tundi, sh 30min praamiga saarele ja tagasi. Praam muidugi hilines 30 minutit, see loksutas, õhku ei olnud ja kohale jõudes oli Tobias väga üleväsinud. Me ei lugenud kusagilt välja, et see algab bussituuriga. Ausalt, tagant järgi oleksin lastega minemata jätnud. Aga kõigest järjest.

Ilm oli väga kuum ja saarele jõudes suunati kõik bussidesse. Ees ootas 45 minutit tuuri palavas bussis. Käru tõsteti invaliftiga bussi, väga uhke. Giidi jutt oli põnev, teel oli ka paar peatust ning tehti saarele tiir peale. Tobias nuttis alguses üle bussi, ma olin valmis juba tuurist loobuma, aga kõik kinnitasid, et beebidel ikka juhtub ja pole üldse hullu.Saare ajalugu on põnev, ma kõike ilmselgelt kirja panema ei hakka. Vanglana hakati saart kasutama juba hollandlaste poolt 17. sajandil. 19. sajandil pagendati sinna pidalitõbiseid. Teise maailmasõja ajal relvastati saar, kuid sõda Kaplinna ei jõudnud. 1961-1996 kasutati saart apartheidivastaste vangistamiseks. Kõige kuulsam vang oli Nelson Mandela.
Siis viis buss meid vangla juurde, kus tegi tuuri üks endine vang. See osa jäi mul täiesti vahele, sest pidime ca tund seisma lõõskava päikese käes, ta muudkui ütles, et kohe liigume sisse ja ikka jutustas õues edasi. Tobias magas selle aja, Theodor pidas vapralt vastu. Kui lõpuks vanglasse sisse jõudsime, kiirustati meid tagant ja seal pikalt uudistada ei lastud  🤷🏼‍♀️
Ja siis jõudis kätte tuuri tipphetk - Nelson Mandela pisike vangikong. Jah, saare ajalugu on väga oluline ja muuseum on selle näitamiseks vajalik. Aga mul tekkis kohe paralleel New Yorki kaksiktornide mälestusmärgiga, sest mõlemas nägin turiste rõõmsalt selfitamas, taustal õõvastav koht. Ei sobinud see mulle kuidagi.
5 ajal jõudsime linna tagasi, nägime hästi lähedalt hülgeid, nad pikutavad siin kõikjal. Käisime kiirelt poes ja otsustasime oma grilli ära katsetada. Poes oli väga suur lihavalik ja uskumatud hinnad. Marinaadis 0,5kg lambaliha maksis näiteks 3 euri ja see oli väga maitsev. Koduteel avastasime, et käru tagarehv on katki. Näis, kuidas selle nüüd homme korda saame. Nüüd aga hakkame pakkima, sest homme kolime mere äärde. Head und!